19 aastat tagasi oli minu elus pöördepunkt. Kaotasin palju sõpru ja kogesin reetmist lähedaste inimeste poolt. Loomulikult põhjustasin ma selle olukorra ise oma tegevuste ja valikutega. Oli väga valus.
Ma sain aru, et tagasiteed ma ei vali ja nii edasi enam ei saa. Ma kuulasin oma intuitsiooni. Läksin läbi müüride. Tegin asju, mida tavaliselt ei tehta. Ületasin oma hirmud tuhandekordselt.
Meie valikutest sõltub nii palju. Ma oleksin võinud valida teisiti ja mu elu oleks tänaseks päevaks hoopis teistsugune. See väga valus kogemus tõi mind tegelikult siia, kus ma täna olen.
Kas see kõik tundus tol ajal mõistlik? Kas see tundus loogiline? Ei. Aga ma ei saanud teisiti. Minu hing ei lubanud teisiti.
Tänu sellele sündmusele olen ma täna siin, kus ma olen. Teen seda, mis mulle meeldib ja kogen vabadust.
Vahel me ei mõista, et kui maailm kukub kokku, siis see on pikas perspektiivis hea. Me ei vaata suurt pilti. Me ei usalda elu kulgu ega iseennast.
Kas oled märganud oma minevikus olukordi, mis tundusid sel hetkel väga rasked ja valusad? Arvasid, et edasi ei saa ega tahagi. Aga aastaid hiljem taipad, et see oli parim kingitus, mis sinuga juhtuda sai.